Veebruari punane

Kaua tehtud - kaunikene! Peaaegu viimasel minutil sain siiski valmis oma värvispektri veebruari töö. Vahel oli küll tunne, et jääbki pooleli. Aga need tähtajad on ikka väga head asjad! Sunnivad ennast kokku võtma. Ometi on punane mu ''vana armastus''! Oli aeg, mil kandsin põhiliselt ainult punast. Päris pikka aega. Mul oli korraga 3 punast jopet, punased teksapüksid, punased pluusid, kampsunid... Huvitaval kombel koos Isetegijaga olen muutunud ''värvilisemaks'', eriti ''rohelisemaks''! Aga punast kannan ikka. Vesti jaoks heegeldasin 57 ruutu, 9x9 cm. Ruudu mustri võtsin Anu Pingi Heegeldamise õpikust. Heegelnõel oli 3,5 ja ära sai kasutatud enamus punase lõnga tagavaradest. Juurde ostsin vaid Novita Floricat, millega on heegeldatud kõik motiivide viimased read, ühendused ja servad. Ja oh neid lõngaotsi! Neid andis peita, sest iga rida on eri värviga ja mõnel real on veel mitu katkestust. Ühel õhtul kulus selleks 6 tundi ja natuke veel peale. Kui viimistlus ka juurde arvata, siis päris korralik tööpäev! Ülejäänud tunde ma ei hakka kokku lugemagi, aga pidevalt läks mõte lapiteki heegeldajate peale... Et kas mina ka kunagi...

Minu vest siis selline! Eest ja tagant! Püüdke leida kaht ühesugust ruutu!

Minu "pühademuna"

Võtsin ka lõpuks oma munavärvid välja ja värvisin veidi lõnga. Mul oli paar pakki eelmisest aastast Säästukast ostetud ja päris igivanad saksa värvid lahustuvate lehtedena nagu näiteks lilla, mida uues pakis polnud. Mõned värvid segasin. Rohelisele lisasin kollase, et poleks päris briljantroheline. Päris tore kirju lõng sai:

Lõngavärvimisest üle jäänud värvidega said ka munad erksama kuue. Ma pole vist küll mitu aastat pühadeks mune värvinud ega keetnudki, nüüd olin ometi hoolas! Tubli korvitäis sai! Õde kinkis meile ka vahvad munapeekrid koos küünaldega, need said ka pildile koos eilse tuisuse ilmaga.

RÕÕMSAID PÜHI!

Cernit ja mummukee

Ostsin cerniti täpselt aasta tagasi, märtsikuus. Üleeile oli siis see päev, kui uurisin-puurisin pool päeva kõigepealt vastavaid foorumiteemasid ja õpetusi. Tegin mummud valmis selle õpetuse järgi. Mul kulus selleks 4 tundi! Algul oli igavavõitu neid pisikesi kuulikesi veeretada, aga hiljem läks põnevaks! Ööseks jätsin mummud külmkappi ja eile hommikul torkasin vardasse. Enne küpsetamist nägid nad välja sellised:

Peale küpsetamist (umbes pool tundi 110 kraadi juures) näevad nad ikka samasugused välja. Kartsingi küpsetamist kõige rohkem, istusin köögis ahju juures maas ja passisin hoolega! Tundub, et õnnestus! Natuke ebaühtlase suurusega on, aga muidu päris meeldivad! Ülejäänud kolmest seibist sai ümmargune ripats. 

Täna sai kee valmis. Ei teinud esialgu midagi nende cernitimummudega - ei lihvinud, ei lakkinud. Vahele viltisin villapallid ja leidsin ka õnneks ühed klaashelmed, millest nahkpael läbi läks.

Paar päeva hiljem, 17. märts

Kui ma oma uue kaelakeega Viljandisse läksin ja õde seda nägi, hakkas ta kohe  ''hädaldama'', et miks ma ülejäänud mumme kaasa ei võtnud, tema tahab ka sellist saada! No ma poleks unes ka näinud, et mu õde rohelist keed tahab!  Ainuke tingimus oli, et villapalle ei tohi vahel olla, ta on villale allergiline. Loodetavasti sobib siis selline, keskel on üks suurem mumm: 

Risti lugu

See rist on mul juba 10 aastat tagasi soetatud Hamburgist. Seal ühes kaubanduskeskuses oli üks pood, kus müüdi poolvääriskive ja võimalik, et veel muud ka. Vot nüüd tahaks sinna tagasi... Seal olid kivid värvitoonide järgi, erikujulised, nimed juures ja pikemad seletused ka. Ma valisin maastikjaspisest risti. Senini oli ta lihtsa paela otsas, kuni pael katkes (ma vahel ikka kannan teda ka). Täna sain kätte paki jaspisehelmestega Helmekesest ja sedamaid tegin uue kee valmis! Veidi aega läks sobiva kombinatsiooni otsimiseks. Lõpuks jäid sõelale lisaks jaspisele veel kuldsed seemnehelmed ja puupärlid. Kõik on lükitud helmetraadile. Muide, enamus inimesi arvab, et see rist on puidust...  Rist on ühelt poolt heledam, teiselt poolt tumedam, nii et võib kanda mõlematpidi vastavalt meeleolule või riietusele. Kõrvarõngad tulid nagu iseenesest juurde.