Kui eelmisel korral jõudsin valmis ühe kinda, siis seekord sain kahega hakkama! Algul oli küll hoopis mütsi idee, aga siis leidsin ajakirjast Käsitöö Talv 2007 kaunid kihnukirja kudumid. Tükk aega pusisin kahevärvilist kihnu vitsa ülesloomist, kuni lõpuks sain pihta - sellesama ajakirja joonise järgi. Kudumi keskele olen seda teinud, aga algusse mitte. Randmeosa sai päris pikk, kuigi ma isegi harutasin seda tublisti lühemaks. Eks selle pikkuse tingis mu üsna jäme lõng: Jil Color (100% Schurwolle). Lisaks on üks tundmatu päritolu ja koostisega hele rohekas lõng. Neid kumbagi kulus täpselt 1 tokk + natuke sinist randmeosas. Vardad valisin seekord nr 2 ehk siis hoopis peenemad kui lõng nõudis. Poleks ju muidu saanud mingit korralikku mustrit kasutada. Mustrit hakkasin alles siis otsima, kui üks randmeosa valmis. Mõtlesin, et äkki ma ei jõuagi randmesoojendajatest kaugemale! Aga näe, jõudsin! Jõudsin isegi Eestimaa ühest otsast teise - Kihnust Setumaale, üsna kodu ligidale! Labakinda osa setu muster on raamatust Eesti kindakirjad. Tegelikult Aino Praakli kirikinnaste raamatuid lehitsedes leidub selliseid pitsilisi randmeid paljudes Eesti piirkondades, ka Setumaal.
Viimasel ajal on Setumaa mind paelunud, kuigi ise sealt pärit pole, aga no üsna lähedalt siiski. Abikaasa juured ulatuvad küll Setumaale. Setu käsitööd tahaks küll edaspidigi tundma õppida, eriti setu pitsi ja tikandit.
Lõpetuseks panekski paar pilti illustreerima mu rahvuslikke kindaid - üks pilt siis Kihnu Virve pereansambli liikmetest, kes esinesid selle aasta Põlva Päevadel 24. mail ja teine Setu laulunaistest, keda pildistasin 12. juulil Võru Folkloorifestivalil.
