... ehk eesti keeles sutaššpaelast ehe. Ainult 2 aastat läkski aega! :) Vaatasin Käsitööklubi blogist järgi, täpselt kahe aasta eest oli meil
soutache koolitus. Õpetajaks Hille Aasmäe Tartust. Tookord jäi mul ripats lõpetamata, kuna ei olnud sobivaid suuremaid valgeid helmeid. Sain need lõpuks ostetud Tartust eelmisel aastal, kui poolik ehe ennast meelde tuletas. Ja täna sain kaelakee valmis!
Lõpetamine oli vaevaline. Mitu päeva tegin. Muidugi olin palju asju ära unustanud selle ajaga. Paela oli just täpselt niipalju, kui koolitusel töö külge jäi. Viimasest 2-3 cm jupikesest rohekassinisest paelast sain hädavaevu riputamiseks aasa teha. Läbipaistev peenike tamiil jäi kogu aeg igale poole kinni ja läks sõlme. Näpud tundusid nii kohmakad sellist peent tööd tehes. Mõtlesin, et esimeseks ja viimaseks see jääbki. Mõtlesin ka sellest, et tean nüüd selliste ehete väärtust, kui ise olen ühe lihtsama valmis pusinud... Internetist leiab ikka väga vingeid töid. Alguses mulle need ehted ei meeldinudki eriti. Nüüd on hakanud järjest enam meeldima. Hakkasin ideid koguma oma
Pinteresti kausta. Ja vaatasin juba, kust paela saaks, äkki ikka proovin veel midagi teha... :)
Teiste töödest ideid ammutades õmblesin serva veel helmeid ja tegin kee ka helmestest (helmetrossi peale lükitud). Algselt oli mõte lihtsalt pael panna, aga kuna mul sobivat paela ei olnud, siis selline variant. Helmeid mul õnneks oli sellest ajast, kui ehteid sai tehtud. Tagumisele poolele liimisin õhukese vildi ja õmblesin servadest kinni. Nahast oleks vast parem olnud, aga seekord siis niimoodi.
Lõpptulemusega olen peaaegu rahul, natuke konarlik on, aga ikkagi ise tehtud! Ripatsi pikkus on 7,5 cm ja kee pikkus 60 cm.
